online mängud

Online mängud Norras

Üks mu tuttav kolis just äsja Norrasse. Nagu ikka alguses on igasse uude ühiskonda raske sisse elada. Tuttavaid ja sõpru on alguses vähe kellega läbi käia.

Õnneks on olemas Internet, mille kaudu saab vanade tuttavate ja sõpradega suhelda. Skype ja muud keskkonnad on sellisel juhul väga abiks.

Mingi aeg aga saab ka sellest igapäevasest skypetamisest kõrini. Ning moodus ühiseks ajaveetmiseks muutub. Üheks võimaluseks on online mängud, mida saaks ühiselt mängida.

Internetis on võimalus inimestel mängida erinevaid mänge. Vanadel headel aegadel olid browserimängud väga populaarsed.  Enamuses need olid muidugi sellised vanakooli mängud, mida sai üksinda mängida. Mõningad mis on suuremad ja tuntumad siiamaani: http://www.addictinggames.com/ ja www.miniclip.com

Tehnoloogia mida seal kasutatakse põhines flash tehnoloogial. Täna aga on aeg kus flash on praktiliselt oma tähtsuse kaotanud. Mängud valmivad juba html5-s või puhtalt java-l.

Online mängude plussiks on see, et saab samal ajal mängida ja ka suhelda. Lisaks avastasime, et üheks huvitavaks küljeks on ka nn. raha teenimine. Osad mängude tootjad pakuvad võimalust mängimisega võita või siis raha teenida. On olemas online kasiinod, erinevad kaardimängud kui ka muud panustamise mängud. Sellised mängud on küll piiratud vanusega ehk alla teatud vanuse neid mänge mängida ei saa kuna sõltuvust tekitav faktor on seal sees.

Neid online mängude tegijad ja pakkujaid on terve posu. Tasuks ainult googeldada ja leiate juba erinevaid kasiinosi, kaardimängude pakkujaid jpt. Norras googeldades esiteks tekkis keele barjäär minul. Samas sõber tahtis just norra keelt õppida. Niisiis leidsime ühe lahenduse.

Testisin uut keskkonda chanz. Sosialt Casino – Chanz norra keeles. Chanz on oma olemuselt just mitu asja ühes. Ehk olemas on sotsiaalne pool kui ka kasiino pool. Ning liitumine ja mängimine on tehtud ülilihtsaks. Antud keskkonnal on ka plussiks see, et saab mängida erinevates keelte keskkondades. Ehk mitu kärbest ühe löögiga.

casino spill

Mängisin mõned mängud ja minu portfoolio jäi plussi. Ilmselgelt tekib väike hasart edasi mängida. Seega peab mainima et sõltuvusfaktor on üsna hea.

Samuti paljud mu tuttavad mängivad online pokkerit. Keegi päris profi tasemele ei ole jõundud kuid meeldivat palgalisa teenivad nad küll. Online pokkeriga on muidugi see kurb tõsiasi, et alguses algajana ilmselt matate sinna korralikult alla ennem kui skill tõuseb ja portfoolio nulli saab. Ja kui lõpuks ameerika pensionäri staatusest välja saate nii aasta või paari pärast on sissetulek antud valdkonnas päris muljetavaldav.

Igaljuhul soovitan ennem asjaga algust tegemist oma riskid ja ohud selgelt läbi mõelda ja kui võtate seda kui meeldivad ajaviided ilma rahateenimise eesmärgita on kõik korras.

tehnika

Nutikellad

Tehnoloogia arenguga on kasutusele tulnud nutikellad. Nutikell on sisuliselt nutitelefoni “pikendus”. Tegemist on peamiselt funktsioonide peegeldamisega telefonist. Sinna alla kuuluvad nii ekirjade lugemine, kalendri haldamine, kõnedele ja sõnumitele vastamine ning palju muud.

Hiljuti uurisin seda maailma põhjalikumalt. Nimelt tekkis kihk antud asja endale soetada. Peamiselt huvist tehnolooga vastu et olla kursis, mis võimalused selles valdkonnas on.

Selleks võtsin ette Youtube-i ja kaevusin ülevaadete maailma. Lisaks Googledasin ja uurisin kõiki kätte sattuvaid materjale. Mis siis selgus?

Laias laastus jäid sõelale androidi põhistelt Motorola, Samsung ja Sony. No ja Apple istub nagunii omaette.

Minu isiklikuks lemmikuks kujunes Motorola Moto 360 teine põlvkond. Seda peamiselt seetõttu et neil on võimalik enne ostmist ise disainida. Siin peab muidugi mainima, et Eestis kahjuks seda võimalust kasutada ei saa. Lisaks on neil aku pidavus hea ja välimus minu arvates ka parim. Antud toote soetasingi Eestist. Ehk 42mm musta kopruse ja nahast rihmaga.

Esimene mulje oli hea. Käe peal näeb piisavalt viisakas välja ja vidinaid mida muuta ja näppida on ka üksjagu. Seadistasin kõik nii kuidas soovisin ja midagi keerulist seal ei olnud. Nüüd olles asja kasutanud juba ca paar nädalat saan rääkida ka mis antud isendil siis plussideks ja miinusteks kujunesid.

Miinustest vast see et Ok Google ei toimi nii nagu tahaks ehk peab üsna mitu korda ja häälekalt seda karjuma ennem kui see suvatseb ennast käivitada. Ja puudub võimalus rääkida nagu vanas heas Knight Rideris läbi kella telefoniga.

Plussideks aku kestab normaalselt 2 x 24h. Kuigi olen laadinud teda iga öö siis laadima pannes on julgelt aku üle keskmise olnud alati. Teine pluss ja üldse androidide pluss on see, et igast äppe on rohkem kui rubla eest. Otsi millist tahad. Viimaste plussidena tooks veel välja gestures ehk käega viibutamistega käskluste edastamine ning moto body tundub ka üsna asjalik tervise/fitnessi äpp olevat.

Apple watch sport seevastu erinevalt Moto 360-st hõlmab endas võimalust rääkida läbi kella telefoniga. Samuti on nende health äpp mõnuselt ringikestena ekraanile kuvatud kui soovid oma päevast tervisliku eluviisi järgida. A.la mitu sammu oled teinud ja mitu minutit püsti seisnud ning ringi puhul oleks tegemist siis 100% ja kui ring on poole peal oled 50% sellest eesmärgist täitnud.

Apple puhul ei meeldi see et need ikoonid äppide avamiseks on suhtkoht üksteise selgas ja ilmselt mõni jämedam näpp jääks nende avamisel päris jänni.

Kui nüüd kõik asi kokku võtta ja öelda kumba eelistaks. Siis natuke meeldib apple watch küll rohkem aga samas andoroidi puhul on mõnus avatus ehk võimalus oma kella rohkem muuta.

turundus

Otsingu osatähtsus meie elus

Aastal 2016 on juba paljud Eesti ettevõtjad saanud aru et kodulehe optimeerimine on asi mis käib kodulehega kohustuslikult kaasas. Ei ole enam nii et tellime lihtsalt kodulehe ja jätame ta seisma. Küll kliendid ise leiavad meid üles ja kes meid ikka internetist otsib.

Kus pärineb selline vanakooli mõtteviis et otsingumootoritele optimeerimine on mõtetu. Ilmselt sellest et esimese põlvkonna äriinimesed Eestis on harjumuste ohvrid – nagu me kõik 🙂 Nende maailmas tunneb klient neid ja nemad klienti ja äärmisel juhul otsitakse infot kollastest kataloogidest või infoliinist. Sest nii toimis see 10 aastat tagasi.

Õnneks või kahjuks on peale tulnud uus põlvkond kelle harjumused on hoopis teised võrreldes eelmise põlvkonnaga. Nemad kasutavad nutiseadmeid ja internetiotsinguid igapäevaselt ning nad ei kujutagi elu ette ilma selleta.

Seega kui google otsingus teie kodulehte esimesel lehel ei ole siis päris suure tõenäosusega teid ka ei leita. Google ise on väitnud et 90% külastajaid/otsijaid teisele ei viitsi minna. Päris karm…

Niisiis tuleb selleks natuke tööd teha et olla otsingutes eespool. Selle jaoks tehakse kodulehe optimeerimist ehk kodulehte parendatakse parema google nähtavuse saavutamiseks. Üldiselt on see kuutasuline teenus ja tehakse lehe endaga tööd kui ka lehest väljaspool tööd. Kui strateegia on paigas ja tegevused läbimõeldud on üsna pea tulemused head ja teie koduleht ongi googles eespoolt.

Oluline on pidevalt sellega tegeleda et positsioonid säiliksid. Konkurendid ei maga ja toimetavad samuti ehk päeva lõpus käib üks pidev protsessimine. Samuti ka google muudab oma otsingumootorite loogikat päris tihti ja see mis on täna aktuaalne ei pruugi olla seda homme. Google loogika muudatusi saab hästi jälgida näiteks moz-is : https://moz.com/google-algorithm-change

Kõige lõpuks tuleks silmas pidada ka meetodit kuidas kodulehte optimeerida. On olemas legaalsed ja ka illegaalsed võtted. Teisisõnu on võimalik lõpptulemusi saavutada sohki tehes kui ka korraliku tööga. Sohki tehes võib juhtuda et google karistab teid ja hea tulemus kaob kiirelt ning otse välja öeldes võite selle kodulehe ja domeeni maha kanda kuna taastada oma head nime on suhteliselt võimatu.

autondus

Talverehvid – kas naast või lamell?

Kui jutuks on talverehvid siis millist neist eelistada – lamelli või naastrehvi?  Seda küsimust lahendades tuleks kõigepealt lahti defineerida kasutaja ehk rehvide tarbija. Tuleks küsida kas kasutaja elab maal kus suuremad maanteed asuvad kilomeetrite kaugusel ning talvel puudub elementaarne lumekoristusteenus. Või hoopis kasutaja kes elab linnas ning harva satub linnast välja.  Sealt tulenevalt saab tuletada tema igapäevaseid teeolusid. Teeolud mängivadki rolli millist rehvitüüpi võiks eelistada.

Uuringud näidanud et lamellrehvi peaks kasutama tarbija kes liikleb linnas ja kelle teeolud tavaliselt on head see tähendab hooldatud. Lamellrehvi kasuks räägib ka mugavus. Rehv on vaiksem ja auto käitub heades see tähendab kuivemates oludes kui asfalt on puhas oluliselt turvalisemalt. Naastrehvi seevastu tasub kasutada tarbija, kes sõidab pidevalt jäistel ehk hooldamata teedel. Rehv peab kindlasti paremini jää peal. Kui lumi on paks siis on küsitav kumb tegelikult paremini peab. Selleks soovitan vaadata alljärgneva video:

https://www.youtube.com/watch?v=S1hHVefwlH4

Lamellide kasuks räägib veel see et nendega on võimalik sõita aasta läbi ja nad lõhuvad kindlasti vähem maanteed. Ehk minu arvates on naastrehv täna ikkagi juba kohas kus nende tarbimine ajas kaotab oma rolli.