Category Archives: vabaaeg

vabaaeg

Kuidas hoida koera suvekuumuses jahedas — mida ma õppisin ühe juulinädalaga

Eesti suvi oli pikka aega naljanumber. Kaks sooja nädalat juulis, ütlesid kõik, ja siis jälle vihm. Viimastel aastatel see enam ei kehti — korralikud kuumalained on muutunud tavaliseks ja mullune juuli tabas mind täiesti ette valmistamata. Mitte enda pärast, vaid koera pärast.

Veetsin selle nädala lugedes, loomakliinikus küsimusi esitades ja hiljem kõike üles kirjutades. See postitus on kokkuvõte sellest, mida ma õppisin — ja mida ma oleksin tahtnud teada juba mais, mitte alles siis, kui termomeeter näitas 29 kraadi.

Koer ei jahuta end nii nagu inimene

Esimene asi, mille loomaarst selgeks tegi, oli midagi, millele ma polnud kunagi mõelnud. Inimene higistab peaaegu kogu keha pinnalt ja see on äärmiselt tõhus jahutussüsteem. Koeral seda võimalust ei ole. Higinäärmed on tal ainult käpapadjandites ning peamine jahutusmehhanism on hingeldamine — õhu liigutamine üle märja keele, nii et aurustumine viib soojuse endaga kaasa.

See süsteem töötab kuivas õhus üsna hästi ja niiskes õhus halvasti. Lisaks töötab see mõnel koeral tunduvalt kehvemini kui teisel. Lühikoonulistel tõugudel — mopsid, prantsuse buldogid, boksierid — on hingamisteed kokku surutud, mis tähendab, et just see mehhanism, millest nad sõltuvad, on neil kõige nõrgem. Riskirühma kuuluvad ka paksu aluskarvaga tõud, ülekaalulised koerad, väga noored kutsikad ja vanemad loomad.

Praktiline number, mille ma kaasa sain: alates umbes 25 kraadist tasub tähelepanelik olla. Üle 28 kraadi jäta pikk jalutuskäik ära. Koer jookseb palli järel seni, kuni ta kokku kukub, sest koeral puudub instinkt, mis ütleks talle, et nüüd aitab. See otsus peab tulema inimeselt, kes rihma hoiab.

Jahutusmatt — lihtsam tehnoloogia, kui ma arvasin

Kõige rohkem üllatas mind see, kui lihtne on koera jahutusmatt tegelikult. Ei ole elektrit, ei ole akut, ei ole vaja külmikut. Matis on geel, mis neelab kehasoojust juhtivuse teel, ja see aktiveerub koera enda raskuse all. Kui koer pikali heidab, liigub soojus loomast välja geeli sisse. Kolme-nelja tunni pärast on geel soojaks läinud, koer tõuseb ära, ja umbes kahekümne minutiga on matt selle soojuse tuppa vabastanud ning uuesti kasutusvalmis.

Kaks viga on ilmselt väga levinud. Esimene on matt otsese päikese kätte panna, mis tühistab kogu mõtte — geel neelab siis soojust päikeselt, mitte koeralt. Teine on matt sügavkülma panna, mille vastu enamik tootjaid otsesõnu hoiatab, sest järsk külm võib geeli kihistada ja mati jäädavalt rikkuda. Õige koht on vari ja toatemperatuur.

Kolmas asi, mida tasub kohe alguses selgeks teha: matt ei ole mänguasi. Geel ei ole mõeldud allaneelamiseks ning närivale kutsikale tuleb matt anda ainult järelevalve all.

Mis veel päriselt aitab

Matt on ainult üks osa tervikust. Kõige odavam ja kõige mõjusam muudatus on lihtsalt jalutuskäikude nihutamine varahommikusse ja hilisõhtusse. Juunikuu lõpus loojub Eestis päike peaaegu kella üheteistkümneni, mis annab väga pika ja väga meeldiva ajaakna, mida enamik inimesi harjumusest kasutamata jätab.

Asfalt väärib eraldi mainimist. Tume asfalt otsese päikese käes võib minutiga kuumeneda temperatuurini, mis põletab käpapadjandeid, ja koer kõnnib sellel edasi, sest ta usaldab sind rohkem kui omaenda ebamugavustunnet. Lihtne test: suru käeselg vastu asfalti ja hoia seitse sekundit. Kui sina ei suuda, ei suuda ka koer.

Ülejäänud nimekiri on lühike ja mõistlik. Pidev ligipääs värskele veele. Madal kokkupandav bassein, kui sul on aed. Jahutav vest koertele, kes töötavad või võistlevad. Topeltseinaga kauss, mis hoiab vee õues kauem jahedana. Vestide kohta üks täpsustus: need töötavad aurustumise teel, seega kuivas kuumuses hästi ja niiskes õhus märgatavalt kehvemini. Umbsel augustipäeval teeb matt või bassein rohkem ära.

Märgid, mille peale tuleb kõik pooleli jätta

See osa vestlusest kliinikus jäi mulle kõige rohkem meelde. Kuumarabandus areneb koeral minutitega, mitte tundidega, ja selleks ajaks, kui see on ilmselge, on tegemist juba hädaolukorraga.

Hoiatusmärgid on raske ja lärmakas hingeldamine, erepunaseks tõmbunud keel ja igemed, paks ila, koperdamine või tasakaalutus, oksendamine ning koer, kes muutub järsku loiuks ja ei reageeri. Kui näed neid, vii koer kohe varju, niisuta kõht, kaenlaalused ja käpad jaheda — mitte jäise — veega ning helista samal ajal loomaarstile. Jäine vesi teeb halba: see tõmbab pindmised veresooned kokku ja lukustab soojuse kehasse, mis on täpselt vastupidine sellele, mida sa tahad.

Autohoiatust tasub korrata ka siis, kui kõik on seda kuulnud. Päikese käes pargitud auto, mille aknad on praokil, saavutab eluohtliku temperatuuri umbes viieteistkümne minutiga. Ohutut versiooni sellest ei ole ja “ma olin ainult viis minutit ära” on see lause, millega enamik juhtumeid algab.

Mida ma ütleksin iseendale mais

Osta matt enne kuumalainet, mitte selle ajal. Poed müüvad aasta esimesel kuumal nädalal laod tühjaks, sest kõigil tuleb sama mõte täpselt samal ajal. Õpi ära, milline on sinu koera tavaline hingeldamine, et sa märkaksid, kui see muutub. Ja lepi sellega, et kuum nädal tähendab igavat nädalat — nuusutamiskäigud jooksmise asemel, vari pargi asemel, varahommik pärastlõuna asemel.

Minu koer veetis suurema osa sellest juulist esikus mati peal, mis on meie korteri kõige jahedam koht, näoga, mis väljendas kerget reetmist. Pettumuse elas ta üle. Alternatiiv oleks olnud tunduvalt halvem.

ecommerce, vabaaeg

Kassitoit, mis on oluline?

Kui otsid oma lemmikule sobivat toitu, siis kassitoit ei ole lihtsalt “üks purk või krõbin”, vaid igapäevane otsus, mis mõjutab kassi enesetunnet, karvkatet, seedimist ja energiat. Kuna kass on loomult lihasööja, on kõige olulisem vaadata, kas toit toetab tema loomulikku vajadust saada piisavalt loomset valku ja niiskust ning kas koostis on selge ja loogiline.

Mida kass tegelikult toidust vajab?

Kasside toitumise põhireegel on lihtne: nad on obligatoorsed karnivoorid. See tähendab, et nende organism on kohanenud saama peamise energia ja toitained loomsetest allikatest. Hea kassitoit sisaldab:

  • loomset valku (liha, kala, rups),
  • rasvu (energia ja naha/karva tugi),
  • tauriini (kassile eluliselt vajalik aminohape),
  • vitamiine ja mineraale (tasakaal, luustik, immuunsus),
  • ning ideaalis ka piisavalt niiskust, eriti kui kass joob vähe.

Just niiskus on üks suurimaid teemasid kasside toitmisel, sest paljud kassid ei tunne tugevat janu ja saavad looduses suure osa vedelikust saakloomast.

Kuivtoit vs märgtoit: kumb on parem?

Siin ei ole üht vastust, sest sõltub kassist, tema tervisest ja sinu elurütmist. Mõlemal on oma plussid.

Märgtoit (konservid, pasteedid, tükid kastmes):

  • aitab tõsta vedelikutarbimist,
  • toetab kuseteede tervist (eriti kassidel, kes joovad vähe),
  • on sageli maitsvam pirtsakamatele kassidele,
  • sobib hästi kehakaalu kontrolliks, sest “mahtu” on rohkem.

Kuivtoit (krõbinad):

  • on mugav doseerida ja säilitada,
  • sobib hästi, kui kass sööb päeva jooksul väikeste portsudena,
  • võib olla hea osa rutiinist (näiteks automaatsööturiga).

Praktiline lahendus paljudele peredele on kombineerimine: märgtoit 1–2 korda päevas ja kuivtoit mõõdetult juurde. Nii saab kass niiskust, aga säilib ka mugavus.

Kuidas koostist lugeda nii, et see päriselt aitaks?

Koostise lugemisel tasub keskenduda paarile lihtsale punktile.

1) Esimesed koostisosad
Koostisosad on kirjas enamasti koguse järgi. Kui esimestes ridades on selgelt nimetatud liha (nt kana, veis, kalkun), on see hea märk. Kui esikohal on üldised sõnad või täiteained, tasub korraks mõelda, mida sa tegelikult ostad.

2) Selgus ja läbipaistvus
Hea tootja ütleb, mis liha ja kui palju. Mida konkreetsem, seda parem.

3) Tauriin
Tauriin peab kassitoidus olemas olema. Kui kass saab liiga vähe tauriini, võivad tekkida tõsised terviseprobleemid.

4) Suhkrud ja ebavajalikud lisandid
Kass ei vaja lisatud suhkrut. Kui toit sisaldab tarbetuid magusaid lisandeid või tugevalt “parfüümitud” maitseaineid, pole see tavaliselt pluss.

Kassipoja, täiskasvanu ja eaka kassi erinevad vajadused

Kassi toit ei ole “üks ja sama” kogu elu.

Kassipoeg vajab rohkem energiat ja toitaineid kasvamiseks. Kassipoja toit on tihti energiarikkam ja toetab luude ning lihaste arengut.

Täiskasvanud kass vajab stabiilset tasakaalu: piisav valk, kontrollitud kalorid ja hea seeduvus.

Eakas kass võib vajada kergemini seeditavat toitu ning teistsugust tasakaalu rasvade ja valkude osas. Mõnel vanemal kassil langeb söögiisu, teisel jälle aktiivsus, mis mõjutab kehakaalu.

Steriliseeritud kass ja kehakaal: kõige sagedasem mure

Pärast steriliseerimist võib kassil ainevahetus muutuda ning isu kasvada. See ei tähenda, et kass “peab” paksuks minema, aga see tähendab, et toit ja portsjonid peavad olema täpsemad.

Mis aitab?

  • mõõdetud portsjonid (mitte “kauss kogu aeg täis”),
  • regulaarne märgtoit (annab täiskõhutunnet),
  • mäng ja liikumine,
  • vajadusel steriliseeritud kassidele mõeldud toidud, mis on kalorite poolest kontrollitumad.

Tundlik seedimine ja allergiad: kuidas läheneda?

Kui kassil on sagedane oksendamine, kõhulahtisus, kõõm, sügelus või karvatupp, võib põhjus olla toidus. Siin aitab rahulik ja süsteemne lähenemine.

  • Tee muutus ühe sammuna: ära vaheta korraga kõike.
  • Vaheta toit aeglaselt 7–10 päeva jooksul (segades vana ja uut).
  • Kui kahtlustad allergiat, vali üks valguallikas ja hoia sellest kinni.
  • Väldi “palju erinevaid maitseid igal nädalal”, kui kassil on tundlik kõht.

Kui sümptomid on tugevad või püsivad, on mõistlik konsulteerida loomaarstiga, sest mõnikord võib taga olla ka terviseprobleem, mitte ainult toit.

Kui palju ja kui tihti toita?

See sõltub kassi kaalust, aktiivsusest ja toidu energiasisaldusest. Kuid mõned lihtsad põhimõtted töötavad peaaegu alati.

  • Parem mitu väikest einet kui üks suur, sest kass on loomult “näksija”.
  • Jälgi kehakaalu: kui kass võtab juurde, vähenda kogust; kui kaotab liiga kiiresti, tõsta.
  • Ära toida ainult tunnetuse järgi: kuivtoiduga kipub “silma järgi” üle andma.

Hea nipp on teha kord kuus kiire kontroll: kas ribisid on õrnalt tunda ja kas talje on nähtav. Kass ei pea olema “ümar”, et olla armas.

Maiused: kuidas anda nii, et see ei rikuks toitumist?

Maiused on okei, kui need on osa tervikust, mitte eraldi “toidukord”. Põhireegel: maiused võiksid jääda väikeseks osaks päevasest energiast. Maiused on kõige kasulikumad:

  • treeninguks (näiteks transpordipuuri harjutamine),
  • küünelõikuse või kammimise positiivseks seostamiseks,
  • vaimseks tegevuseks (nuuskimismatid, puslesööturid).

Kui kassil on kalduvus kaalus juurde võtta, vali väiksema kaloriga maiused või kasuta osa päevasest kuivtoidust maiusena.

Kuidas valida kassitoit, mis sobib just sinu kassile?

Kui tahad lihtsat valemite kogumit, siis see töötab hästi:

  1. Vali toidu tüüp: märg, kuiv või kombineeritud.
  2. Arvesta kassi eluetappi: kassipoeg, täiskasvanu, eakas.
  3. Vaata kassi eripärasid: steriliseeritud, tundlik seedimine, pirtsakus.
  4. Loe koostist: loomne valk ees, tauriin olemas, võimalikult selge info.
  5. Tee üleminek rahulikult ja jälgi 2–3 nädalat: karv, väljaheide, isu, energia.

Kui kassitoit sobib, näed seda üsna kiiresti: karv läheb läikivamaks, väljaheide on stabiilne, kass on energiline ja sööb mõnuga ilma seedimise jamadeta.

Kassitoidu valik ei pea olema keeruline, kui lähtud kassi vajadusest saada kvaliteetset loomset toitu, piisavalt niiskust ja stabiilset rutiini. Kõige olulisem on järjepidevus: kui leiad toidu, mis sobib, ära muuda seda ilma põhjuseta kogu aeg – kassid armastavad, kui asjad on paigas.

ecommerce, sisustus, vabaaeg

Postkastid – kuidas paigaldada?

Kui otsid lahendust, mis peab Eesti ilmale vastu ja sobib sinu maja stiiliga, siis postkastid on üks praktilisemaid valikuid, eriti siis, kui tahad posti kätte saada mugavalt ja turvaliselt ilma õue minemata. Läbi müüri paigaldatavad variandid on populaarsed nii eramajadel kui ka ridaelamutel, sest need ühendavad viisaka välimuse, parema kaitse ja igapäevase kasutusmugavuse.

Miks eelistada läbi müüri postkasti?

Läbi müüri postkast tähendab, et sisestusluuk jääb õuepoole ja post võetakse välja siseruumist (esikust, garaažist või koridorist). See vähendab vihma, lume ja tuule mõju ning teeb postivõtu mugavaks ka siis, kui ilm on kehv. Lisaks on see turvalisem, sest kiri ja väiksemad saadetised ei jää nähtavale ning juhuslikul möödujal on neid keerulisem kätte saada.

Teine tugev pluss on puhtus ja kord. Kui post on “oma kohas” ja ei satu ukse ette ega verandale, püsib välisuks ümbrus korrektne. See detail loeb eriti uusarendustes ja renoveeritud majadel, kus fassaad ja sissepääs on hoolikalt läbi mõeldud.

Kuidas valida sobiv postkast?

1) Mõõdud ja müüri paksus
Läbi müüri postkastide puhul on määrav müüri või aiaelemendi paksus. Mõned mudelid on reguleeritava sügavusega, mis teeb paigalduse lihtsamaks. Enne ostu mõõda seina paksus ja mõtle läbi, kuhu täpselt posti siseruumis võtma hakkad – kas sinna jääb piisavalt ruumi luugi avamiseks.

2) Mahutavus ja postitüüp
Kui saad tihti ajakirju, pakse ümbrikke või suuremaid reklaamtrükiseid, vali suurema mahuga postkast. Kui post on pigem arved ja kirjad, piisab kompaktsemast. Hea nipp: mõtle, mis juhtub, kui oled 5–7 päeva kodust ära – kas postkast mahutab selle perioodi posti ilma, et miski välja ulatuks või kortsu läheks.

3) Turvalisus
Lukustatav väljavõtuluuk on standard, aga oluline on ka konstruktsioon: korralik lukk, tugevad hinged ja selline avamissüsteem, mis ei jäta kergesti “kangutamise” võimalust. Kui turvalisus on prioriteet, eelista mudelit, kus posti väljavõtt siseruumist on lisakaitse.

4) Materjal ja ilmastikukindlus
Meie kliimas on võtmesõnad roostekindlus ja viimistlus. Metallist postkast peaks olema kvaliteetse pinnatöötlusega, mis peab vastu niiskusele ja temperatuurikõikumistele. Matt viimistlus ja pulbervärv on praktilised, sest need peidavad paremini väikseid kriime ja mustust.

Disain ja trendid: postkast kui osa fassaadist

Postkast ei pea olema lihtsalt “kast seina sees”. Üha rohkem valitakse postkast fassaadi stiili järgi:

  • Minimalistlikud ja sirged jooned sobivad modernsetele majadele.
  • Tumedad toonid (must, antratsiit) on väga levinud, sest need sobituvad hästi uste, aknaraamide ja valgustitega.
  • Roostevaba või harjatud metalli ilme töötab hästi, kui maja detailid on metallsed ja puhta joonega.

Oluline on, et postkasti luuk ja ümbris sulanduks ülejäänud välisilmega. Kui sul on juba must välisuks ja mustad valgustid, on sama tonaalsusega postkast lihtne viis “ühtse komplekti” tekitamiseks.

Paigaldus: mida tasub ette teada?

Läbi müüri postkastide paigaldus on kõige lihtsam planeerida ehituse või renoveerimise käigus, kuid seda saab teha ka hiljem. Peamine on korrektne avaus, kindel kinnitamine ja tihendus, et tuul ja niiskus ei hakkaks läbi seina mängima. Kui postkast läheb väravapostile või kivipiirdele, kontrolli, et konstruktsioon oleks stabiilne ja posti sisestus oleks postikandjale mugava kõrgusega.

Väike detail, mis tõstab mugavust iga päev

Hea postkast teeb elu lihtsamaks: post tuleb kenasti kohale, püsib kaitstult ja saad selle kätte ilma, et peaksid igal hommikul jope selga ajama. Läbi müüri postkastid on eriti hea valik neile, kes hindavad turvalisust, puhtust ja korralikku välisilmet – ning tahavad, et ka selline igapäevane asi oleks läbimõeldud ja vastupidav.

sisustus, vabaaeg

Koerapuurid: kuidas neid valida?

Kuldne reegel: Koerapuur ei ole karistuskoht, vaid turvaline pesa, mis pakub sinu lemmikule kindlust ja rahu.

Hüpotees: Paljud koeraomanikud kahtlevad, kas koerapuuri kasutamine on humaanne või kasulik. Me uurime, miks koerapuurid on tegelikult kasulikud ja kuidas neid õigesti valida ning kasutada.

Miks üldse kasutada koerapuuri?

Koerapuur võib tunduda esmapilgul piirav, kuid õiges kasutuses muutub see koera jaoks pesaks – kohaks, kus ta saab puhata, rahuneda ja tunda end turvaliselt. See pole koht, kuhu koer „pannakse pahanduse eest“, vaid turvaline ruum, mida ta ise otsib.

Puur on eriti kasulik kutsika kasvatamisel, aidates koduõppega ja hoides ära pahandused, kui omanik pole kodus. Samuti on see hädavajalik transportimiseks – näiteks autosõitudeks või lennureisideks.

Kus koerapuure kasutatakse?

  • Kodus: Rahulik koht, kuhu koer saab minna puhkama või üksiolemist nautima.
  • Autos: Tagab koera ja juhi turvalisuse. Mitmed liiklusseadused lausa nõuavad seda.
  • Lennureisil: Enamik lennufirmasid lubab koeri vaid kindlatele reeglitele vastavates puurides.
  • Veterinaarkliinikutes ja varjupaikades: Loomade ohutuse ja eraldamise eesmärgil.

Kuidas valida õige koerapuur?

1. Mõõda oma koer:

Koerapuur peab olema piisavalt suur, et koer saaks seal seista, keerata ja pikali heita. Mõõda koera pikkus ninaotsast saba aluseni ning kõrgus maast pea ülaosani. Soovituslik on lisada vähemalt 5–10 cm liikumisruumi.

2. Vali sobiv materjal:

  • Metallist puur: Vastupidav ja hea ventilatsiooniga. Sobib tugevatele ja aktiivsematele koertele.
  • Plastikust puur: Hea valik transportimiseks, eriti lennureisidel.
  • Tekstiilist puur: Kerge, ent vähem vastupidav. Sobib rahulikele koertele ja siseruumidesse.

3. Mõtle kasutusotstarbele:

  • Kodus: Vali mugav ja ilus disain, mis sobitub sisekujundusega.
  • Autoreisidel: Eelista kokkupandavat või kinnitatavat puuri.
  • Reisidel: Kontrolli lennufirma nõudeid ja vali vastav puur.

4. Lisa mugavust:

Lisa pehme madrats, mõnus tekk ja mõned mänguasjad. Pikemate sõitude või reiside jaoks võivad osutuda vajalikuks ka veenõud.

Visuaalne juhend koerapuuri valimiseks

KKK – korduma kippuvad küsimused

Kas puur ei ole koera jaoks julm?
Ei, kui seda kasutatakse õigesti. Puurist saab koerale tema oma turvaline koht, mitte karistuspaik.

Kui kaua võib koer puuris olla?
Täiskasvanud koer võiks olla puuris kuni 4–6 tundi. Kutsikad ja vanemad koerad vajavad sagedasemat liikumist.

Kuidas koera puuri harjutada?
Tee see meeldivaks kohaks: kasuta maiuseid, ära sunni koera sinna minema ja kiida iga vabatahtliku mineku eest.

Kokkuvõte

Koerapuurid on palju enamat kui lihtsalt metallist kastid. Õigesti kasutades pakuvad need sinu koerale turvalist ja rahulikku keskkonda, aitavad treenimisel ja muudavad reisimise lihtsamaks. Koerapuuri valimisel lähtu alati oma koera vajadustest ning kasutusotstarbest – nii on tagatud heaolu ja turvalisus mõlemale.

Kas sinu koeral on juba oma pesa, kuhu ta saab rahus pugeda?

vabaaeg

Jalgrattad, mida jätta, mida võtta?

Hiljuti lagunes ära vana hea jalgratas, millega olin juba aastaid sõitnud. Ratas oli hea ja mugav. Mis peamine väga kvaliteetne. Kvaliteetne jalgratas on tänapäeval haruldus. On küll igast spordikaid ja muidu cruisereid aga tihti nad lagunevad kiiresti ja eeldavad päris tihedat hooldusvälpa.

Mis on kvaliteetse jalgratta omadused?

Kindlasti vastupidavus. Kui kiiresti hakkavad elemendid kuluma, mis materjalidest on ratas valmistatud. Odav plastmass või raam võib kergelt puruneda või kõveraks minna. Rattakummid, ventiilid, kellad, viled, hammasrattad, kett ja muud rattaosad – vaadake neid selle pilguga kui tugevad nad on. Proovige neid kergelt kangutada ja vaadake, kas nad annavad kergelt järgi või on korralikult fikseeritud. Koputage rattaraami pihta, milline ta tundub. Tugev või kahtlane? Selline väikene tsekkimine võib üllataval määral teie arvamust rattast muuta. Müügimees räägib nagunii enda vaatevinklist ja tema juttu ei tasu võtta kuldse tõena – enda käsi ja silm on ikkagi need, mis asja paika panevad.

Sadul. Sadul on kriitilise tähtusega nii vastupidavust silmas pidades kui ka mugavust silmas pidades. Tänapäeval on suureks moeks millegipärast saanud need pisikesed sadulad. Mina suur mees kuhu see väike sadul siis satub? Ei tahaks kümneid kilomeetreid sõita sadul p..s. Seega eelistan mugavad ja suuremat sadulat. Pole päris triatlioni hull ka kes ajab igat grammi ratta kaalus taga. Minu eesmärk on kergelt sporti teha ja tunda ennast ka selle käigus hästi ja mugavalt. Sadula materjal ja vedrud on need, mille järgi saab natuke aimu tema vastupidavusest. Kui materjal tundub odav – siis reeglina ta seda ka on. Vedru osa saate testida selliselt, et teetegi väikese proovisõidu ja proovite ennast sadula otsas natuke põrgatada. Liiga pehmed vedrud tunduvad alguses küll mõnusad aga pikema sõidu puhul väsitavad ära. Seega võiks leida just selline kesktee – natuke pehmed ja natuke kõvad vedrud.

Lenksad. Jällegi, mõelge mida te rattaga teete ja kuidas kasutate. Kui olete spordihull, kes kihutab nädalas sadu kilomeetreid valige ka ratast ja sealhulgas ka lenkse sellest lähtuvalt. Olete ju näinud küll neid spordifanatte, kelle rattal on mingid imelikud lenksud. Nad praktiliselt on seal kõhuli peal ja ma usun, et see vist pole päris mugav viis kruiisimiseks. Näiteks on hea pilt nendest siin: CERVÉLO P5X

Ja kuldreegel endiselt – proovige erinevaid. Siin oleks ka mõistlik mõelda selliste lenksude peale, mis on reguleeritavad lihtsasti ja peaaegu käigupealt. Mõnikord oleks ju hea asendit neil muuta ka poole sõidu ajal ja tüütu oleks siis ju mingite mutrivõtmete või muu sellisega jamama hakata.

Eks neid aspekte on veel, mida jälgida kasvõi seda, et mis ventiilid rehvidel on. Neid muudetakse ka liiga tihti ja iga hooaeg jälle mingi uus teema ja probleemiks kujuneb leida see õige otsik, mis sinna sobib. Seega pigem valige vana kool ehk autorehvi ventiili koopia, mitte uus kool -> pole otsa kuskilt saada.

Soovitan endiselt katsetage, proovige ja olge julged. Kui pole kindlad ärge kiirustage ostuga vaid pigem 10 korda mõõtke ja ükskord lõigake!