Category Archives: ehitus

Krysslaminert Massivtre (CLT): Framtiden for Bærekraftig Bygging

Krysslaminert massivtre, ofte kalt CLT, er i ferd med å revolusjonere byggebransjen, spesielt i Norge. Med sin unike kombinasjon av styrke, fleksibilitet og bærekraft, tilbyr CLT innovative løsninger for moderne byggdesign. Men hva er egentlig CLT, og hvorfor blir det raskt populært i Norge?

Hva er Krysslaminert Massivtre?

CLT består av flere lag med treplanker som er limt sammen i kryssende lag. Dette gir materialet dets karakteristiske styrke og stabilitet. Med treets naturlige skjønnhet og varme, kombinert med dens bærekraftige egenskaper, har CLT blitt et populært valg blant arkitekter og byggere over hele verden.

Fordelene med CLT

1. Miljøvennlig: Tre er et fornybart materiale som absorberer karbondioksid fra atmosfæren. Når det brukes i bygg, fungerer det som et karbonlager, som hjelper i kampen mot klimaendringer.

2. Styrke og stabilitet: Til tross for sin lette vekt, tilbyr CLT overlegen styrke sammenlignet med tradisjonelle byggematerialer som betong og stål.

3. Fleksibilitet: Med CLT kan arkitekter designe komplekse strukturer, fra store kommersielle bygninger til mindre boliger.

4. Rask konstruksjon: Prefabrikkerte CLT-paneler kan installeres raskt på stedet, noe som reduserer byggetiden betydelig.

5. Termisk ytelse: CLT har gode isolerende egenskaper, noe som gjør det ideelt for kaldt klima som i Norge.

CLT i Norge

Norge, med sin rike skogstradisjon, er ideelt plassert for å dra nytte av CLT-revolusjonen. Med en økende interesse for bærekraftig bygging og fornybare ressurser, blir CLT sett på som en viktig løsning for fremtidens byggprosjekter.

Norske arkitekter og byggefirmaer er nå i forkant av CLT-design, med flere banebrytende prosjekter allerede på plass. Fra høye boligkomplekser til offentlige bygninger, CLT viser seg å være et ideelt valg for norske byggeprosjekter.

Så, hvor kan du få tak i CLT for ditt neste prosjekt?

For de som er interessert i å utforske mulighetene som CLT tilbyr, anbefaler jeg å besøke Krysslaminert Massivtre (CLT) på Arcwood. De tilbyr en rekke CLT-løsninger som passer for ulike behov, fra boligbygging til kommersielle prosjekter.

Avsluttende tanker

CLT representerer mer enn bare et nytt byggemateriale. Det signaliserer en endring i hvordan vi tenker på bygging – mot en mer bærekraftig, effektiv og estetisk tiltalende fremtid. For et land som Norge, med sin naturlige skjønnhet og miljøbevissthet, er CLT ikke bare en trend; det er fremtiden.

Det er på tide at vi omfavner denne bærekraftige byggepraksisen og ser hvordan CLT kan forbedre våre byggeprosjekter, både estetisk og funksjonelt. Enten du er en arkitekt, bygger, eller bare noen som er interessert i moderne byggemetoder, er krysslaminert massivtre noe som fortjener din oppmerksomhet.


Om forfatteren: [Ditt navn] er en lidenskapelig arkitekt og byggeekspert med over 20 års erfaring i bransjen. Han/hun har jobbet med flere prosjekter som bruker CLT i Norge og er en sterk talsperson for bærekraftig bygging.

Õhk-vesi soojuspumbad – uus trend küttemaailmas

Eesti talv ei ole naljaasi. Nagu 2021 aasta talv näitas võib krõbedaid külmakraade loodus kupatada täiega. Küttekulud olid laes. Kes kasutas kütmiseks puid, kes elektrit ja kes midagi muud. Õhk-vesi soojuspumbad on tänapäeva uus trend.

Nimelt on võimalikväikese elektriga toota sooja vett ilma mingisuguse füüsilise pingutuseta või toormaterjali ostmata. Ei ole vaja kuskile pelleteid ega kraanuleid või puid alla panna. Ei ole vaja maksta suuri elektriarveid, kui boiler või põrandaküte on otse elektrivõrku ühendatud. Ei ole vaja mingit õli või kütet osta ja kuhugi valada. Vaid lihtsalt tuleb osta korralik soojuspump, mis elektrit vähesel määral tarbides genereerib sulle soojuse tuppa ja vee soojaks.

Õhk-vesi soojuspump ongi seade, mis genereerib õhk ventilaatoriga soojust ja see soojus kantakse üle veele. Vesi siis omakorda läheb kas radikatesse või põrandaküttesse või soojavee boilerisse. Lihtne.

Palju selline lahendus maksab ja kas see tasuvuspunkt on hea oleks kohe tüüpiline küsimus siia tavaliselt. Ei ole küll spetsialist ja päris kwh ei hakka mõõtma aga spetsialistid räägivad, et tasub igaljuhul ära ja kindlasti on ta mingis ajateljes üks soodsamaid küttelahendusi Eesti kliimas võrreldes vanakooli puude või muu materjali põletamisega. Lisaks on siin ka oluline aspekt selles, et see on natuke keskkonnasõbralikum kui vanakooli kütte meetodid.

õhk-vesi soojuspumo

Lisaks soovitaks ka kohe juurde hankida päikesepaneelide lahendus, mis toodaks piisavalt energiat roheliselt ja aitaks elektrikulud miinimumi viia. Ja laias laastus selline lahendus küll võib olla kallis kuid mingi hetk jõuab see tasuvuspunkt nulli ja ka kasumisse pluss olete tohutult oma kliima jalajälge vähendanud.

Silmatilgad abiks kuivusele

Mõned päevad tagasi avastasin enda jaoks üllatuslikult silmatilgad. Jah olen küll olnud prillikandja aga viimased 20 aastat juba prillivaba tänu silmade laseroperatsioonile. Viimane on tõsimeeli üks paremaid investeeringuid. Miks küsite? Lihtne. Iga prillikandja teab kui ebamugav on prillidega külmast õues tuppa tulla, kus prillid ikka mõnusalt uduseks lähevad. Lisaks siis ka pimedas nägemine. Uskuge mind, ma ka ei teadnud kui hästi mitte prillikandjad öösel näevad versus prillikandjad.

Tulles tagasi nüüd silmatilkade juurde, kirjeldan lühidalt miks ma need siis taasavatasin jällegi.

Peale mõnusat remondimöllu jõudsin ka sinna, kus lasin paigaldada kodule ventilatsiooni. Ventilatsioon on ju tänapäeval täiesti tavaline asi. Ei pea aknaid pidevalt avama ja õhk toas koguaeg värske. Ventilatsioon ja põrandaküte aga oma sümbioosis tekitavad just külmade ilmade tulekuga toas kuiva õhu. Õhuniiskus peaks normaalsete näitajate järgi olema 40-60% vahel. Minul aga kippus see juba 30% kanti minema. Ega ei saanudki muudmoodi aru, kui arvuti taga või telekat õhtuti vaadates kippusid silmad kipitama ja kiiresti väsima. Saigi siis kiiret lahendust otsides osta endale silmatilgad.

Silmatilgad aga on selline pool meditsiiniline toode ja neid peab ka oskama valida. Tegin ka kodutööd läätsede müüjate hulgas, kelle põhiäriks ongi kontakläätsed.

Sain aru, et silmatilgad on täiesti ohutud ja neid võib vabalt igapäevaselt kasutada.

Silmatilgad jah aitasid leevendada tagajärgesid aga probleem oli ju ikkagi õhuniiskuses. Kuidas sellega tegeleda, mida saab selleks ära teha. Siin aitas ka vana hea googeldamine. Ehk head rohtu pole, kui pead lihtsalt õhuniisutid endale hankima. Kallis väljaminek küll on aga vähemalt aitab. Kindlasti siin soovitan valida mitte neid ultraheli niisuteid kuna need pidavat tekitama mingit valget sadet mööblile. Mina valisin filtritega klassikalised ventilaatorpõhised niisutid. Nendel tuleb ca 2 x kütteperioodil ehk talvel filtreid keskmiselt vahetada ja tasub paigutada just magamistuppa ja elutuppa neid.

Ehk siis kuiv õhk saab lahendatud niisutitega ja kuiv silm silmatilkadega.

Köödisain – ei olegi nii lihtne!

Hiljutine korteri- ja ka köögiremont sai sõpradelt palju tagasisidet. Köögidisain oli see, mille kohta tuli kõige rohkem küsimusi. Et, kas tegid ise ja disainisid ehk plaanisid kõik tööd üksinda.

Selgitan siis rahvale, kuidas sai minu köögist selline jutuaine. Köök nagu iga muu asigi siin elus algab planeerimisest. Planeerimine on a j o – kui seda teha kergekäeliselt siis kannatab otseselt ka lõpptulemus. Millest siis koosneb planeerimine. Planeerimine on uuring. Pinterest, Facebook, Youtube ja muud sotsmeedia kanalid on igati abiks inspiratsiooni ammutamisel. Tundide viisi pinterestis tuhlamine tekitab korralikult ideid. Oh, et seda saab nii lahendada ja see ei olegi nii keeruline.

Ideed tuleb talletada soovitavalt ka siis pildina ning sellele järgneb juba uuurimistöö. Uurimistöö tähendab sisuliselt seda, et pead hakkama otsima, kus sellist toodet osta. Või kui toode on keeruline siis tuleks leida partner, kes selle töö ise ära teostab.

Mõnikord sealhulgas ka mina jõudsin mingil hetkel arusaamisele, et sellist keerulist ettevõtmist ise ära teha on ikkagi paras peavalu. Tihti ka erinevad koolkonnad nagu Saksa köök, Prantuse köök või muud rahvusköögid on ikkagi väga läbi mõeldud ja toimetavad nn. tervikuna ja raske on konkreetselt mingit juppi hakata seal taga ajama. Aga siiski on võimalik.

Niisiis protsess siiamaani oli järgmine:
1) inspiratsiooni kogumine
2) valiku tegemine, mida soovid oma köögis näha
3) toodete leidmine
4) partneri valik, kes on piisavalt paindlik, et sind aidata

Ülejäänu on juba teostus. Teostust soovitan ikkagi korralikult firmalt tellida, kes teeb asja täpselt ja südamega. Liiga palju on turul soss-seppasid, kes on küll hea müügijutuga aga samas teostus ei vasta päriselt jutule.

Moodulriiulid – päästavad päeva

Peale korteriremonti või õigemini korteriremondi ajal tekkis tohutu vajadus paigutada suurel hulgal vana träni ära. Esemeteks osutusid erinevad vanad mööblitükid, mänguasjad, nõud, tööriistad ja nii edasi.

Kelder paraku ei ole kummist ja ega rõdugi ei ole hea paik esemete paigutamiseks. Otsisin lahendust, kuidas saaks organiseerida keldris asjad nii, et seal tekiks palju ruumi ja asjas oleks süsteemselt paigutatud. Lahenduseks oleks kompaktsed laoriiulid. Millist laoriiulite süsteemi aga valida?

Laomeister annab neile head vastused.

Variant 1 – moodulriiulid. Moodulriiulid ehk peenkaubariiulid on mõeldud toodetele, mida komplekteeritakse ühiku, näiteks ühe müügipakendi kaupa. Peenkaubariiuleid kasutatakse kaubanduses, tootmises ja ka garaažides ning panipaikades.

moodulriiulid

Variant 2 – konsoolriiulid. Konsoolriiulid (ka õrsriiulid) võetakse kasutusele, kui ladustatakse kaupu, mida pikkuse poolest on tülikas aluseriiulisse paigutada või ei mahu sinna. 

konsoolriiulid

Niisiis valisin, esimese variandi. Kuna tegemist ikkagi keldriga ja ruum on piiratud ning iga sentímeeter on asjade jaoks oluline.

Et asi oleks rohujuure tasandil selge külastasin ka Laomeistrit. Seda just põhjusel, et saada konsultatsiooni, mida valida ja kuidas seda paigaldada. Koha peal oli väga pädev spetsialist, kes vastas kõikidele küsimustele.

Sain oma ruumipuudusele lahenduse ja hunnik tavaari ilusti ära paigutatud. Siiski ei pääsenud prügila külastusest kuna ikkagi liiga palju oli niinimetatud ebavajalike esemeid kogunenud.