Otsingu osatähtsus meie elus

Aastal 2016 on juba paljud Eesti ettevõtjad saanud aru et kodulehe optimeerimine on asi mis käib kodulehega kohustuslikult kaasas. Ei ole enam nii et tellime lihtsalt kodulehe ja jätame ta seisma. Küll kliendid ise leiavad meid üles ja kes meid ikka internetist otsib.

Kus pärineb selline vanakooli mõtteviis et otsingumootoritele optimeerimine on mõtetu. Ilmselt sellest et esimese põlvkonna äriinimesed Eestis on harjumuste ohvrid – nagu me kõik 🙂 Nende maailmas tunneb klient neid ja nemad klienti ja äärmisel juhul otsitakse infot kollastest kataloogidest või infoliinist. Sest nii toimis see 10 aastat tagasi.

Õnneks või kahjuks on peale tulnud uus põlvkond kelle harjumused on hoopis teised võrreldes eelmise põlvkonnaga. Nemad kasutavad nutiseadmeid ja internetiotsinguid igapäevaselt ning nad ei kujutagi elu ette ilma selleta.

Seega kui google otsingus teie kodulehte esimesel lehel ei ole siis päris suure tõenäosusega teid ka ei leita. Google ise on väitnud et 90% külastajaid/otsijaid teisele ei viitsi minna. Päris karm…

Niisiis tuleb selleks natuke tööd teha et olla otsingutes eespool. Selle jaoks tehakse kodulehe optimeerimist ehk kodulehte parendatakse parema google nähtavuse saavutamiseks. Üldiselt on see kuutasuline teenus ja tehakse lehe endaga tööd kui ka lehest väljaspool tööd. Kui strateegia on paigas ja tegevused läbimõeldud on üsna pea tulemused head ja teie koduleht ongi googles eespoolt.

Oluline on pidevalt sellega tegeleda et positsioonid säiliksid. Konkurendid ei maga ja toimetavad samuti ehk päeva lõpus käib üks pidev protsessimine. Samuti ka google muudab oma otsingumootorite loogikat päris tihti ja see mis on täna aktuaalne ei pruugi olla seda homme. Google loogika muudatusi saab hästi jälgida näiteks moz-is : https://moz.com/google-algorithm-change

Kõige lõpuks tuleks silmas pidada ka meetodit kuidas kodulehte optimeerida. On olemas legaalsed ja ka illegaalsed võtted. Teisisõnu on võimalik lõpptulemusi saavutada sohki tehes kui ka korraliku tööga. Sohki tehes võib juhtuda et google karistab teid ja hea tulemus kaob kiirelt ning otse välja öeldes võite selle kodulehe ja domeeni maha kanda kuna taastada oma head nime on suhteliselt võimatu.

Talverehvid – kas naast või lamell?

Kui jutuks on talverehvid siis millist neist eelistada – lamelli või naastrehvi?  Seda küsimust lahendades tuleks kõigepealt lahti defineerida kasutaja ehk rehvide tarbija. Tuleks küsida kas kasutaja elab maal kus suuremad maanteed asuvad kilomeetrite kaugusel ning talvel puudub elementaarne lumekoristusteenus. Või hoopis kasutaja kes elab linnas ning harva satub linnast välja.  Sealt tulenevalt saab tuletada tema igapäevaseid teeolusid. Teeolud mängivadki rolli millist rehvitüüpi võiks eelistada.

Uuringud näidanud et lamellrehvi peaks kasutama tarbija kes liikleb linnas ja kelle teeolud tavaliselt on head see tähendab hooldatud. Lamellrehvi kasuks räägib ka mugavus. Rehv on vaiksem ja auto käitub heades see tähendab kuivemates oludes kui asfalt on puhas oluliselt turvalisemalt. Naastrehvi seevastu tasub kasutada tarbija, kes sõidab pidevalt jäistel ehk hooldamata teedel. Rehv peab kindlasti paremini jää peal. Kui lumi on paks siis on küsitav kumb tegelikult paremini peab. Selleks soovitan vaadata alljärgneva video:

https://www.youtube.com/watch?v=S1hHVefwlH4

Lamellide kasuks räägib veel see et nendega on võimalik sõita aasta läbi ja nad lõhuvad kindlasti vähem maanteed. Ehk minu arvates on naastrehv täna ikkagi juba kohas kus nende tarbimine ajas kaotab oma rolli.