Eesti talv ei ole naljaasi. Nagu 2021 aasta talv näitas võib krõbedaid külmakraade loodus kupatada täiega. Küttekulud olid laes. Kes kasutas kütmiseks puid, kes elektrit ja kes midagi muud. Õhk-vesi soojuspumbad on tänapäeva uus trend.
Nimelt on võimalikväikese elektriga toota sooja vett ilma mingisuguse füüsilise pingutuseta või toormaterjali ostmata. Ei ole vaja kuskile pelleteid ega kraanuleid või puid alla panna. Ei ole vaja maksta suuri elektriarveid, kui boiler või põrandaküte on otse elektrivõrku ühendatud. Ei ole vaja mingit õli või kütet osta ja kuhugi valada. Vaid lihtsalt tuleb osta korralik soojuspump, mis elektrit vähesel määral tarbides genereerib sulle soojuse tuppa ja vee soojaks.
Õhk-vesi soojuspump ongi seade, mis genereerib õhk ventilaatoriga soojust ja see soojus kantakse üle veele. Vesi siis omakorda läheb kas radikatesse või põrandaküttesse või soojavee boilerisse. Lihtne.
Palju selline lahendus maksab ja kas see tasuvuspunkt on hea oleks kohe tüüpiline küsimus siia tavaliselt. Ei ole küll spetsialist ja päris kwh ei hakka mõõtma aga spetsialistid räägivad, et tasub igaljuhul ära ja kindlasti on ta mingis ajateljes üks soodsamaid küttelahendusi Eesti kliimas võrreldes vanakooli puude või muu materjali põletamisega. Lisaks on siin ka oluline aspekt selles, et see on natuke keskkonnasõbralikum kui vanakooli kütte meetodid.
Mis teeb õhk-vesi soojuspumbad eriliseks?
Õhk-vesi soojuspump on seade, mis muudab õhus oleva energia soojuseks, mida saab kasutada nii ruumide kui ka tarbevee soojendamiseks. See tähendab, et väikese elektrienergia kasutamisega on võimalik toota sooja vett ja õhku ilma füüsilise pingutuseta ning ilma pidevalt uusi kütteaineid varumata. Õhk-vesi soojuspump toimib sujuvalt ilma pelleteid, graanuleid või puid lisamata, mis muudab selle eriti mugavaks ja kuluefektiivseks lahenduseks. Kui varem oli elektriga otseküttel töötav boiler või põrandaküte tuntud kui kallis lahendus, siis õhk-vesi soojuspump pakub võimalust soojendada kodu ja vett oluliselt väiksema energiakuluga.
Õhk-vesi soojuspumbad ja rohepööre
Rohepööre ehk üleminek säästlikumatele ja loodust vähem koormavatele tehnoloogiatele mõjutab oluliselt kogu küttesektorit, sealhulgas ka soojuspumpade turgu. Eesti valitsus ja Euroopa Liit on seadnud ambitsioonikad kliimaeesmärgid, et vähendada CO2-heidet ja suurendada taastuvenergia kasutust. Õhk-vesi soojuspumpade kasutamine aitab täita neid eesmärke, kuna nad kasutavad looduslikku energiat (õhu soojust) ja vajavad seejuures vähe elektrit, mida on võimalik toota taastuvatest allikatest, nagu tuule- ja päikeseenergia.
Kuna õhk-vesi soojuspump ei eralda põlemisprotsessist tulenevaid heitmeid, on see võrreldes traditsiooniliste küttevõimalustega, nagu puude või kütteõli põletamine, palju keskkonnasõbralikum. Iga inimene, kes valib õhk-vesi soojuspumba, aitab kaasa puhtama õhu ja väiksema CO2-jalajälje loomisele. Lisaks vähendab see fossiilkütuste nõudlust, mis on oluline samm energiasõltumatuse ja kliimasõbraliku tuleviku suunas.
Kas õhk-vesi soojuspump on tasuv investeering?
Kui palju see lahendus maksab ja kas see tasub ära, on sageli esimene küsimus. Kuigi algne investeering võib tunduda kõrgem kui mõned teised küttelahendused, on õhk-vesi soojuspumbad pikaajalises plaanis väga kuluefektiivsed. Soojuspumpade kasutamine Eestis tasub ennast kiiresti ära tänu madalamatele energiakuludele ja vähesele hooldusvajadusele. Spetsialistid on kinnitanud, et Eesti kliimatingimustes on see üks soodsamaid ja töökindlamaid küttelahendusi.
Kokkuvõtteks
Õhk-vesi soojuspumbad ei ole lihtsalt uus trend küttemaailmas, vaid ka osa suuremast rohepöördest, mis toetab keskkonnasäästlikkust ja sõltumatust fossiilkütustest. Valides õhk-vesi soojuspumba, aitab iga koduomanik kaasa puhtama keskkonna ja kestlikuma tuleviku loomisele.
Lisaks soovitaks ka kohe juurde hankida päikesepaneelide lahendus, mis toodaks piisavalt energiat roheliselt ja aitaks elektrikulud miinimumi viia. Ja laias laastus selline lahendus küll võib olla kallis kuid mingi hetk jõuab see tasuvuspunkt nulli ja ka kasumisse pluss olete tohutult oma kliima jalajälge vähendanud.
